Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Kui aus olla, siis ma peaks nende kahega nädalaga ikka juba kuradi rikas olema. A see selleks.
6.10 äratus, söök, sättimine ning Kolde pst poole teele. Pressisin ennast saja inimesega ühe trolli peale ning alates sellest õppisin ühistransporti vihkama, võimalusel läheksin jala kooli. Lihtsalt nõme on hommikuti kellegi täiesti suvalise inimese kaenlaall istuda ning oodata oma peatust, et kosutada ennast sõõmuga saastatud õhust. Aga ma parem ei kurda selle varase äratuse pärast, tänu sellele jõuab päeva jooksul tunduvalt rohkem teha, olgugi, et esimese tunni veedad praktiliselt silmad kinni.
Esimene tund oli inglise keel, pidime iseseisvalt teksti lühikokkuvõtet kirjutama, jälle. Ma ütlen parem otse välja, et õpetaja on homo ning kohe päris päris tõsiselt. Ma ei ole mingi homofoob vms, aga ma lihtsalt hakkasin mõtlema, kuidas meie koolis õpilased selle õpetajaga käituks. Ma ei usu, et meie klass kuigi tolerantne suudaks olla. Aga näedsa, siin õpilastel sellega probleeme pole.
Seejärel vene keel, mille sisustasime laeva kaaperdavate tiigrite vaatamisega ehk me vaatasime miskit übervana filmi, millest ma ausaltöeldes mitte midagi aru ei saanud. Õpetajaks siis Vals, kes samuti pole eestlane ning tema tunnuslauseks oleks: "Kaks liiga palju, üks!" ning seda sellise nakkava aktsendiga. PS! Vene keele klassis lõhnab? naljakalt.
Viimaseks tunniks täna matemaatika, kus pidime kontrolltööd kirjutama, miks läks võssa nagu ikka. Aga eks homme paistab, kolme saan ilmselt taaskord. Minu süü pole, et ma ei suutnud mõelda, et üheks nullkohaks on 0.
Edasi liikusime klassiga MHG'sse (ei, mitte Miina Härma gümnaasiumisse, vaid Mustamäe Humanitaargümnaasiumisse), kus toimus mingisugune kontsert, mis sisaldas endast rohkesti ooperit ning klaverimängu. Pärast kontsertit muidugi Vals meid koju ei lasknud, vaid me olime sunnitud koos üheksandate klassidega mööda koolimaja orienteeruma ning igasugu ülesandeid täitma nt. 40 valemit kirjutama, eesti vanasõnu kirjutama, klassi plaan skitseerima jne. Enamik neist olid muidugi vene keeles, nii et me töllerdasime niisama kaasa ning kirusime ühelt korruselt teisele jooksmist. Aga lõpp hea, kõik hea, vähemalt sai see tehtud ning koju maandusin ma poole neljaks. Vajusin voodisse, taaskord.
Thursday, October 22, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment