Lõpp

Juba hommikust peale oli imelik tunne - see kõik saab läbi. Mulle pole vist praeguseni õieti kohale jõudnud, et ma ei lähe sinna kooli enam tagasi, vähemalt mitte enese harimise eesmärgil. Gutman ka ütles, et ma aeg-ajalt neid ikka külastaks, mida ma ka kindlasti teen. Mingil määral isegi et tunnen klassikaaslastest puudust. On kosutav vahelduseks veeta aega ka endale tundmatute inimestega, õppida neid tundma jne. Samuti ka muutub see esmane mulje neist, missugune on kellegi iseloom jne. Esmapilgul mulle kaugetena tundunud klassikaaslased on igati seltsivad ning sõbralikud.
Tänasest koolipäevast siis. Esimene tund oli eesti keel, kus piirduti ainult Aliase mängimisega, kuna enamik klassikaaslastest olid korvpalli turniiril ning lisaks paljud veel puudusid. Iseenesest oli tore sellise väiksema seltskonnaga vahelduseks olla. Hiljem läksime oma klassile kaasa elama, seetõttu jäi ka meie füüsika tund ära, saime lihtsalt tööd kätte (9/10, pole paha). Edasi jätkus päev inglise keele, joonestamise ja matemaatikaga.
Inglise keeles jätkasime tavapärase õppetööga nagu VGski kombeks. Ega viimane päev ei ole esimene vaheaja päev, et võiks koolitöö kus kurat jätta ning lihtsalt puhata. Meil jätkataksegi ALATI õppetööga ka viimasel päeval (eriti matemaatikas), kuna kursus tiksub meil siiski ju edasi ning tunnid on vaja täis saada.
Joonestamises oli vaja joonis lõpetada ning olgugi, et aine tundus esialgu huvitav, viskas see mulle viimasel päeval kopa ette ning enamik tunnist lihtsalt põrnitsesin seda pooleliolevat tööd ning mõtlesin omi mõtteid. Aga eks paistab, mis sellest saab, ilmselt on Joosepil au see töö lõpetada.
Matemaatikas tundis õpetaja huvi minu uurimistöö kohta, tahtis teada, kust selline idee üleüldse õpilasvahetuseks tuli ning kuidas see teoks sai. Samuti lasi ta mul täita nö. "tagasiside" lehe. Tegelikult õpetaja küll lihtsalt tundis inimlikku huvi selle õpilasvahetuse vastu, kuna Joosep ajas asju läbi õppealajuhataja ning klassijuhataja sai sellest paar päeva varem teada. Samal ajal, kuni mina küsimustele vastasin, suunduti klassile korvpallis kaasa elama, käimas oli ju siiski finaalmäng, mille nad võitsid. RAH-RAH-RAH! Tublid klassikaaslased mul.
Igaljuhul päeva lõpetas aktus, kus tähistati kooli 40.sünnipäeva. Aktus oli tuim nagu ikka. Anti õpilastele ideid ÕE poolt Playbacki jaoks ning jagati mingisuguseid auhindu millegi eest. (Apelsini oleksin tahtnud küll saada).
Edasi ma juba liikusin koju, kus õhtul nosisime torti ning kohvitasime kergelt minu vahetusnädalate lõpetamise puhul. Mann käis lastearsti juures, päris terve teine : )

Neljapäev on kalapäev

Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Kui aus olla, siis ma peaks nende kahega nädalaga ikka juba kuradi rikas olema. A see selleks.
6.10 äratus, söök, sättimine ning Kolde pst poole teele. Pressisin ennast saja inimesega ühe trolli peale ning alates sellest õppisin ühistransporti vihkama, võimalusel läheksin jala kooli. Lihtsalt nõme on hommikuti kellegi täiesti suvalise inimese kaenlaall istuda ning oodata oma peatust, et kosutada ennast sõõmuga saastatud õhust. Aga ma parem ei kurda selle varase äratuse pärast, tänu sellele jõuab päeva jooksul tunduvalt rohkem teha, olgugi, et esimese tunni veedad praktiliselt silmad kinni.
Esimene tund oli inglise keel, pidime iseseisvalt teksti lühikokkuvõtet kirjutama, jälle. Ma ütlen parem otse välja, et õpetaja on homo ning kohe päris päris tõsiselt. Ma ei ole mingi homofoob vms, aga ma lihtsalt hakkasin mõtlema, kuidas meie koolis õpilased selle õpetajaga käituks. Ma ei usu, et meie klass kuigi tolerantne suudaks olla. Aga näedsa, siin õpilastel sellega probleeme pole.
Seejärel vene keel, mille sisustasime laeva kaaperdavate tiigrite vaatamisega ehk me vaatasime miskit übervana filmi, millest ma ausaltöeldes mitte midagi aru ei saanud. Õpetajaks siis Vals, kes samuti pole eestlane ning tema tunnuslauseks oleks: "Kaks liiga palju, üks!" ning seda sellise nakkava aktsendiga. PS! Vene keele klassis lõhnab? naljakalt.
Viimaseks tunniks täna matemaatika, kus pidime kontrolltööd kirjutama, miks läks võssa nagu ikka. Aga eks homme paistab, kolme saan ilmselt taaskord. Minu süü pole, et ma ei suutnud mõelda, et üheks nullkohaks on 0.
Edasi liikusime klassiga MHG'sse (ei, mitte Miina Härma gümnaasiumisse, vaid Mustamäe Humanitaargümnaasiumisse), kus toimus mingisugune kontsert, mis sisaldas endast rohkesti ooperit ning klaverimängu. Pärast kontsertit muidugi Vals meid koju ei lasknud, vaid me olime sunnitud koos üheksandate klassidega mööda koolimaja orienteeruma ning igasugu ülesandeid täitma nt. 40 valemit kirjutama, eesti vanasõnu kirjutama, klassi plaan skitseerima jne. Enamik neist olid muidugi vene keeles, nii et me töllerdasime niisama kaasa ning kirusime ühelt korruselt teisele jooksmist. Aga lõpp hea, kõik hea, vähemalt sai see tehtud ning koju maandusin ma poole neljaks. Vajusin voodisse, taaskord.

Um... kolmapäev

Kõik ajalooõpetajad on ühe vitsaga löödud - endised direktorid ning räägivad kõigest muust, kui tundi puudutavast.
+
Muusikaõpetajal on kurikole plaan õpilased kurdistada.

Teisipäev on lazypäev, taaskord

Täna on see päev, mil mulle öeldi, et ma olen nagu Joosep Tiks e. me käisime vanalinnas orienteerumas. Sai siis ennast tavapärasest 6.20 äratusest kaks tundi hiljem voodist välja veetud. 9.45 pidin olema juba Õpetajate maja kolmandal korrusel, kus toimus selline tore projekt nagu TALLINN-MEIE PEALINN, kust täna võtsid osa 73.kk ning Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium, enne kellede saabumist õnnestus mul skoorida kaks punkti tikuülensannete eest. Ulme, ilmselgelt.
Enne orienteerumist esitati siis oma nö. "kavad", mis ühel juhul oli küll tegemist pigem oodiga oma koolile, aga teisel juhul lihtsalt puhta huumoriga osavõtjatele. Ehk teise kooli õpilastest tuli üks nö. "lavale" ning rääkis lühidalt oma koolist või õigemini, kiitis seda taevani, kui andekad nad kõik on jne. Meie kujutasime aga trolli, mis sõidab läbi iga õpilase peatuse. Mul oli au olla see õnnelik viimane ning bussipeale astuda Autobussijaamast. Ning mis oleks õige trollisõit ilma MUPOta ning jänesteta. Lool oli oma moraal kaa:
1) alati tasub osta pilet, vastasel juhul sa saad rahatrahvi
2) vastasel juhul sa ei jõua ka hommikuti kooli ning tekib probleeme ka kooliga

Igaljuhul me saime igaüks oma käsutusse iPodi, kus peal olid Kadri Adamsoni loetud tekstid erinevatest vanalinna vaatamisväärsustest. Tegelikult pidi küll neid kuulama, aga kuna ma sattusin kokku nelja vene noormehega, kes kõik suhtlesid omavahel vene keeles, siis ilmselgelt kuulamine meil kõige paremini ei õnnestunud. Samuti ka mitte ülesannete lahendamine. Aga vähemalt mu klassikaaslased olid sõbralikud ning tundsid mulle kaasa, woo, hea seegi.
Tegelikult võis olla suhteliselt naljakas vaadata seltskonda noori mööda vanalinna kõmpimas ning omavahel jutustamas (mina vestlusest osa ei võtnud muidugi) ning samal ajal hoiab üks neist GPS'i ühe käega üleval. Huumor missugune. Ka sellel orienteerumisel on moraal:
ALATI TULEB TÖÖÜLESANDED LÕPUNI LÄBI LUGEDA!
Me kasutasime SOS telefoni vähemalt kahel korral ning seda ainult oma lolluse tõttu.
Kell pool üks ootas meid parim osa päevast - lõuna, mille ma pidin samuti oma võistkonnaga ühes lauas veetma. Jube. Magustoiduks pidime lahendama veel viktoriini, mis oli koostatud kuulatavate tekstide põhjal, nojah, kuna me neid tekste ei kuulanud, siis pidime loogika appi võtma. Aga nagu selgus, sai meie võistkond kokkuvõttes siiski 2.-3. koha, mis oli vägagi YAY, sest me saime šokolaadi, woo. Mingi plaadi saime kaa, a see on suva, keegi neid nkn kunagi ei vaata. Kiidan esikohta - megazone'is saavad mängida kaheksakesi + mingisugune lauamäng ning lisaks sai üks neist endale Piletilevi 200 eeguse kinkekaardi.
Aga ma pean tunnistama, et pärast seda päeva keerasin ma ikkagi magama, nii palju siis hilisemast ärkamisest.

Kohvitasside arv: 0

Teine esmaspäev

Igahommikune rutiin - kell kuus üles, sättima ning trolliga Vambola peatuse poole teele. Ausalt, ma suudaks seal koolis isegi käia ning hakkama saada, kui ma ei peaks nii vara ärkama, mis omakorda põhjustab minu õhtuuinaku ning seetõttu ka õppimine jääb hilistele õhtu/öötundidele. Koolis tehakse asjad muidu üldiselt arusaadavaks, olgugi, et mõningad õppeained on vägagi igavad ning nendes istumine on lausa piin, kuid eks seda ole iga kooli puhul, kuid nüüd lähemalt minu päevast.
Esimene tund oli füüsika, kohustuslik kohalolijate kontroll ning võidi tundi alustada. Jätkati elektriväljade uurimisega elus- ning elutalooduses ning ksenograafiaga. Paraku õpetaja ei osanud koopiamasina tööpõhimõtet meile selgitada ning ega õpilased ka eriti ei viitsinud õpiku teksti süveneda, et sellest ise aru saada. Füüsika tundides on see vist tavaline ning nagu ma aru olen saanud, on tegemist ka suhteliselt uue õpetajaga. Samuti ei olnud õpetaja ka töid ära parandanud, kuid selles hoolimata peaks Neeme minuga igati rahul olema, kuna nüüd peaks mul elektrostaatika pärast teistkordset kordamist selge olema.
Pärast füüsikat tuli kirjandus, kus oli vajalik nö. "seletuskirja" kirjutamine "Säärase mulgi ehk sada vakka tangusoola" kohta, kus pidime ennast ette kujutama peategelastena ning kirjeldama, miks me just nõnda olime käitunud. Iseenesest suhteliselt mõttetu tund, kuna raamatu käsitlus ainult sellega piirduski, kuid mida 55lk raamatu puhul ikka analüüsida, tekst oli ju iseenesest arusaadav, teisalt hindeid on ju vaja. Ahjaa, need kes lugemata jätsid, pidid õppima luuletust ilmekalt lugema, mida siis vist järgmisel tunnil küsitakse.
Bioloogias pidime me tegema iseseisvat tööd ning kuna ma ei olnud seda teemat sugugi mitte käsitlenud, siis ma ei osanud eriti ka küsimustele vastata. Täna küsiti taaskord mõnda õpilast hindele vastama bakterite kohta. Nad pidid lihtsalt rääkima, mida nad bakteritest teavad, õpetaja esitas paar küsimust ning pandi hinne. Selliseid asju tehakse siin suhteliselt tihti, vähemalt nüüd ma mõistan, miks neil nõnda palju hindeid paistaab olevat. Samas meie koolis pööratakse tähelepanu ainult sellele kõige olulisemale, samal ajal kui siin hõlmatakse kõike ning eeldatakse, et me kõike peame teadma ning teemasid käsitletakse natuke liiga kiiresti.
Matemaatikas me valmistasime ette homset kava, kui sellest juba homme täpsemalt (täpsemalt mõnes allpool olevas postituses).
Edasi järgnesid keemia, vene keel ning inglise ärikeel. Ma pean tunnistama, et keemiast saan ma siin isegi et aru, olgugi, et õpetaja eeldab samuti, et korrata pole vaja teatud teemasid ning meil peaks loomulikust intelligentsist kõik tulema. Kuid siiski, ma ei kurda, kuna teemad on siiski arusaadavad.
Vene keeles ning inglise ärikeeles me ei teinudki suurt midagi ning siis ma lihtsalt juba ootasin koolipäeva lõppu, et saaks ainult magama minna. Paraku ma muidugi pole seda veel teinud, kuna kohv tegi oma töö ning seekord otsustasin lugejaid kostitada natuke pikema ning põhjalikuma postitusega. Varasel ärkamisel on muidugi ka omad plussid, kuna hea tahtmise korral jõuad päevas rohkem asju tehtud, olgugi, et mul tuli see tahtmine alles praegu, pärast esimest nädalat. Kuid eks oma roll ole ka sellel, et varsti saab ka teine nädal läbi ning sellele järgneb vaheaeg.

REEDE

Sai siis füüsika töö tehtud, taaskord ning ma pean tunnistama, et ma oskasin seda ilma erilise kordamiseta. Kuigi oli suhteliselt ulme, et enamik klassist spikerdasid, olgugi, et kordamisküsimusi oli pelgelt 13 tükki ning töösse pandi neist kõigest kümme, samal ajal kui meil anti sama teema peale neid 23 tükki.
Siin hädaldatakse suhteliselt palju igasuguste tööde peale, samas kui neil on kogu materjal olemas, lihtsalt vaja ära õppida. Kuigi siin tehakse suht tihti ka tunnis küsimist ning seejärel pannakse vastav hinne. Meilgi võiks seda tihedamini olla, ei tekiks nõnda palju probleeme kursusehinnete väljapanekuga ning seega me oleksime sunnitud ka tunnis tähele panema. Ning endiselt häirib mind see puudumiste süsteem.
Jah, ma puudusin neljapäeval ning seda tõsise sissemagamise tõttu, kuid siin magavad osad ikka nädalas mitu mitu korda sisse. Samuti ka täna, üks õpilane otsustas alguses käia kahes tunnis, seejärel oli kaks tundi ära ning ilmus viimasesse tundi, kust ta samuti lihtsalt omavoliliselt lahkus. Mis põhiline, õpetajad ei ütle selle peale mitte midagi, vaid lasevad sellega klassijuhatajal tegeleda, kes siis käib ja helistab õpilastele, et uurida nende puudumiste kohta.
Ahjaa, tegin tutvust ka joonestamisega, mis mulle isegi huvi pakkus ning ei olnudki nii kohutav, kui esialgu olin arvanud. Ülesandeks oli valmis joonestada üks maja, eks paistab mis mul sellest välja kukub. Ilmselt teen pilti sellest, kui see ükskord valmis peaks saama.
Ning kui imelik see ka poleks, siis ma isegi tahan juba oma kooli tagasi, siin on kõik ikkagi liiga harjumatu, kuigi inimesed on suhteliselt toredad. Aga oma on ikka oma.

Kolmapäev?

Tänane ei alanud kuigi hästi, nimelt ma ei teanud, kus mu klass asub. Seega küsisin ühelt õpetajalt, kes aga hoopistükis mind sõimama kukkus: "Ise 11.klassi õpilane ja ei tea mis tund sul tuleb? Võta tunniplaan välja ja vaata! Kuidas sa ei tea kus su klass on?" Seejärel küll temaga vestelnud õpetaja selgitas olukorda, et ma olen vahetusõpilane, aga seejärel jäi talle ette aga see, et ta ei kuulnud, kuidas ma enne klassi asukoha küsimist, ütlesin vabandage... No igaljuhul suutis see mu tuju täitsa ära rikkuda. Aga ma ei lasknud sel intsidendil oma edasist päeva rikkuda.
Tunnid möödusid nagu ikka, geograafias kirjutasime kontrolltööd ning matemaatikas tegime lühitöö. Matemaatikas selgus kaa, et järgmisel teisipäeval ootab meie klassi ees vanalinnas orienteerumine. Eks paistab, kuidas see päev siis möödub. Sealt on ilmselt oodata ka pildimaterjali.
Igaljuhul pärast viiendat tundi suundusime me kõik arvutiklassi, kus peeti meile loeng turvavöö kasutamise teemal. Alguses räägiti lihtsalt teooriast ning selle vajalikkusest, seejärel näidati meile paari lühifilmi. Teine tund suundusime me välja, "keerleva auto" juurde, kus meil tekkis võimalus asja ise järgi proovida. Nimelt tegu on sellise autoga, kuhu kaks inimest istuvad sisse, kinnitavad turvavöö ning seejärel pannakse auto keerlema ning lõpuks pead sa sealt iseseisvalt välja saama, samal ajal kui auto on tagurpidi. Alguses tundus mõte sellest hirmutav, aga lõpuks võtsin julguse kokku ning tegin ära selle asja. Ei olnudki nii jube, kui esialgu paistis, pigem naljakas. Paraku mul enda tehtud pildimaterjali sellest pole, aga auto näitan teile ära.